üksikisiku või kogu elanikkonna hoiak ja valmisolek panustada oma riigi kaitsesse laiapindselt
person’s commitment to the military service and to the security policy in general
Hea teada
Kaitsetahte mõiste on seotud eeskätt riikliku ja kultuurilise konteksti ning indiviidi isikliku hoiakuga. Ühiskondlikul tasandil on kaitsetahe seotud eksistentsiaalse ohuga riigi suveräänsusele.
Kaitsetahe avaldub kolmel tasandil: mikro- ehk indiviiditasand, meso- ehk organisatsioonitasand ning makro- ehk ühiskonnatasand. Organisatsioonitasandil on kaitsetahe pigem taustatunnus.
Kaitsetahe realiseerub võitlustahtena hetkest, mil isiklik tegevus ja panus muutub osaks riigikaitselisest tegevusest (sõja- ja rahuajal).
Terminist "will to defend" on räägitud eeskätt Põhja- ja Baltimaades, terminist "will to fight" angloameerika kontekstis.
Eesti kontekstis on kaitsetahte puhul eesmärk kaitsta Eesti iseseisvust, sõltumatust, põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikust.
Hea teada
According to the Swedish National Board for Psychological Defence, the will to defend is: (a) a characteristic of the individual; and (b) represents a mental state of support for the total defence of the country. It is an individual’s state of mind during peacetime, as opposed to the will to fight, which: (a) is a phenomenon related to a group, community or society; and (b) represents an attitude of or capacity for standing against threats of violence.
In Finland, a latent form of patriotism (in Moskos’s terms) is generally called as “the will to defend the nation” (“maanpuolustustahto” in Finnish) reflecting the person’s commitment to the military service and to the security policy in general.
