Eesti riigikaitse põhimõte, mille järgi kasutatakse riigi kaitsmiseks ja selleks valmistumiseks kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja vahendeid ning kaasatakse riigikaitsesse avalik, era- ja kolmas sektor
Hea teada
Eesti-keskne mõiste
Nähtusena on sobilik kasutada terminit "laiapindne riigikaitse", mõistmisviisi või kontseptsioonina "riigikaitse lai käsitus". Kuna sõna "käsitlus" põhitähendus on keelenormi järgi 'teemaga tegelemine, arutlemine', siis on eriakaleeles mõistmisviisi tähenduses täpsem kasutada põhisõnana "käsitust" (tähendus 'mõistmine, arusaamine; kontseptsioon').
Riigikaitse lai käsitus on avara julgeolekukäsituse osa, tegu ei ole sünonüümidega.
Soovitatav kasutada viitavana nähtusele või tegevusele, nt „Laiapindses riigikaitses osalevad peale Kaitseväe ja Kaitseliidu sisejulgeoleku- ja tsiviilasutused“.
Sellises keskkonnas võimaldab riigi julgeolekut tagada vaid riigikaitse lai käsitlus, mis hõlmab ka mittesõjalist tegevust ja eeldab tugevat sisejulgeolekut.
