Hani dünastia ajal (206 e.m.a – 220 m.a.j) wenyan standardiseeriti ja see jäi kuni 20. saj haritlaskonna keeleks, milles kirjutati kõrgstiilis kirjandust, luulet ning teaduslikke ja filosoofilisi tekste. Wenyan'ile vastandus rahvalik kõnekeel baihua (hn ‘selge keel’). Wenyan oli kirjakeelena sajandeid kasutusel ka Koreas, Jaapanis ja Vietnamis. Selle rolli kultuurkeelena võib võrrelda sanskritiga Indias ja ladina keelega Euroopas.
