Vanas Testamendis ilmub Jumal erinevatel puhkudel kas inimkujul, looduskatastroofides või erilistes loodusnähtustes (nt inimesed/ inglid 1Ms 18:1–15, põlev põõsas 2Ms 3:2–4, pilvesammas 2Ms 13:21, tasane sahin 1Kn 19:12).Jeesuse kogu maapealne elu tervikuna on vaadeldav kui teofaania – kui Jumala nähtavaks saamine inimestele. Ka kasutatakse sõnu „teofaania” või „epifaania” teatud piiblisündmuste puhul, mil Jumal ennast erilisel moel ilmutab. Uues Testamendis on üks selliseid sündmusi Jeesuse ristimine, mil Jumal ilmutas end kolmel kujul, kui Püha Vaim laskus otsekui tuvi Jeesuse peale ning Isa hääl taevast tunnistas Jeesuse Jumala Pojaks (Mt 3:16–17). Idakirikus tähistatakse just seda sündmust kui Jumala ilmumise püha. Läänekirikus seostub epifaania ehk ilmumispüha esmajoones kolme hommikumaa targaga, kes tulid taevasse ilmunud tähte järgides Jeesuslast kummardama.
