et

tarupuu

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 19.06.2025

Tähendused

(varasemal, metsamesinduse ajal:) metsas kasvav puu, millesse raiutud õõnsuses pesitseb mesilaspere
Hea teada

Eestis valiti tarupuuks hrl mänd. Viimased tarupuud hävisid siin 20. sajandi algupoolel.

Näited
  • Mänd sobis imeliselt ka mesilastele tarupuuks.
  • Vigalas öeldi, et pärtlipäev on meelõikuse päev (mett lõigati tarupuudest kord aastas).

Erialasõnastikud

Mesindusleksikon

ID 481856 Viimati muudetud 17.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • looduslikult kasvav õõnes puu, kus elavad mesilased
Hea teada
  • Tühja õõnsat puud, milles mesilasi ei ela võib küll nimetada tarupuuks, kuid mitte mingil juhul mesipuuks. Taruks nimetatakse ka inimese poolt mesilaste tarbeks ehitatud tehiseluaset. Mesipuu ajalugu on väga pikk ja võib ulatuda meie aladel aega umbes 2000–2500 eKr. Võib-olla isegi kaugemale. Tol ajal, kui ei teatud suurt midagi mesilaste pidamisest, saadi mett põhiliselt puuõõntes pesitsevate mesilaste pesadest. Kui inimene leidis metsast puu, milles elasid mesilased, tähistas ta selle oma peremärgiga ja see muutus tema eraomandiks, vaatamata sellele, kas see asus riigi- või mõisametsas. Peremärk näitas, et puu oli juba kellegi oma ja selle rüüstamist karistati tolleaegsete seaduste kohaselt väga karmilt. Mesipuude arvukuse suurendamine toimus peamiselt kahel teel: uute mesipuude otsimise ja uute pesade õõnestamise teel sobivatesse puudesse. Õõnsuse tegemiseks puudesse kasutati spetsiaalset kumerateralist kirvest või tarutuura. Tarupuuna eelistati mändi, kuid kasutati ka kuuske, tamme ja pärna. Uued pesad määriti sülemite juurdemeelitamiseks seestpoolt vanadest kärgedest sulatatud vaha, mee ja suira seguga. Tarupuu suuava kaeti nn suulauaga, mis koosnes kahest osast. Metsastes piirkondades oli suulaua alumine osa pikem ja ülemine lühem. Lagedamates kohtades ja inimasulate läheduses oli aga mesipuude suulaua ülemine osa pikem ja alumine lühem. See oli arvatavasti tingitud sellest, et viletsama korjega aladel jääks mesilastele rohkem talvesööta, sest meevõtmise ajal eemaldati ainult tarupuu suulaua alumine osa.
  • Tarupuuks nimetati Lüganuse murdes suurt õõnsat puud. Arvatavalt on sellest tuletatud ka hilisem mõiste taru e mesilastaru. Tarupuu nimetus oli enam levinud Põhja- ja Kirde-Eestis. Lõuna-Eestis aga kasutati tarupuu kohta sagedamini mõistet – mesipuu.
Beutenbaum
Beute
борть

Sõnavormid

Muuttüüp 26i

tarupuu tarupuud
tarupuu tarupuude
tarupuud tarupuid ~ tarupuusid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed

  • Liitsõna järelosa (põhisõna):

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Võimalikud vasted

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...