de

Beute

1 naissugu nimisõna

Erialasõnastikud

Limnoloogia sõnastik

ID 631622 Viimati muudetud 13.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond üldzooloogia
saakloom eelistatud
prey eelistatud
  • röövlooma poolt jahitav ja toiduks olev loom
  • an animal taken by a predator as food
  • organismo del que se apodera un depredador para alimentarse
  • Tier, das im Zuge der Nahrungsaufnahme durch einen Räuber (Prädator) getötet wird
saakloom eelistatud
saak
prey eelistatud
food species
presa
proie
Beute
naissugu

Mesindusleksikon

ID 481856 Viimati muudetud 17.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • looduslikult kasvav õõnes puu, kus elavad mesilased
Hea teada
  • Tühja õõnsat puud, milles mesilasi ei ela võib küll nimetada tarupuuks, kuid mitte mingil juhul mesipuuks. Taruks nimetatakse ka inimese poolt mesilaste tarbeks ehitatud tehiseluaset. Mesipuu ajalugu on väga pikk ja võib ulatuda meie aladel aega umbes 2000–2500 eKr. Võib-olla isegi kaugemale. Tol ajal, kui ei teatud suurt midagi mesilaste pidamisest, saadi mett põhiliselt puuõõntes pesitsevate mesilaste pesadest. Kui inimene leidis metsast puu, milles elasid mesilased, tähistas ta selle oma peremärgiga ja see muutus tema eraomandiks, vaatamata sellele, kas see asus riigi- või mõisametsas. Peremärk näitas, et puu oli juba kellegi oma ja selle rüüstamist karistati tolleaegsete seaduste kohaselt väga karmilt. Mesipuude arvukuse suurendamine toimus peamiselt kahel teel: uute mesipuude otsimise ja uute pesade õõnestamise teel sobivatesse puudesse. Õõnsuse tegemiseks puudesse kasutati spetsiaalset kumerateralist kirvest või tarutuura. Tarupuuna eelistati mändi, kuid kasutati ka kuuske, tamme ja pärna. Uued pesad määriti sülemite juurdemeelitamiseks seestpoolt vanadest kärgedest sulatatud vaha, mee ja suira seguga. Tarupuu suuava kaeti nn suulauaga, mis koosnes kahest osast. Metsastes piirkondades oli suulaua alumine osa pikem ja ülemine lühem. Lagedamates kohtades ja inimasulate läheduses oli aga mesipuude suulaua ülemine osa pikem ja alumine lühem. See oli arvatavasti tingitud sellest, et viletsama korjega aladel jääks mesilastele rohkem talvesööta, sest meevõtmise ajal eemaldati ainult tarupuu suulaua alumine osa.
  • Tarupuuks nimetati Lüganuse murdes suurt õõnsat puud. Arvatavalt on sellest tuletatud ka hilisem mõiste taru e mesilastaru. Tarupuu nimetus oli enam levinud Põhja- ja Kirde-Eestis. Lõuna-Eestis aga kasutati tarupuu kohta sagedamini mõistet – mesipuu.
Beutenbaum
Beute
naissugu
борть

Mesindusleksikon

ID 482622 Viimati muudetud 03.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • inimese poolt mesilastele valmistatud tehiseluase
Hea teada
  • Oma konstruktsioonilt võib mesilastarud jagada kolme suuremasse rühma: a) mittelahtivõetavad, b) lahtivõetavad tarud ja c) eriotstarbelised tarud. Tüüpilised mittelahtivõetavad tarud on pakktarud, õlgedest, vitstest ja savist valmistatud mitmesuguse kujuga stülperid või korvid. Aga ka XVIII–XIX saj pakktarude eeskujul valmistatud laudadest tarud. Mittelahtivõetavate tarude eripäraks on see, et neis ei ole võimalik pesasid läbi vaadata ega mesilaspere ellu sekkuda. Mee võtmisel mesilaste pesa lõhuti kas osaliselt või täielikult, sest osa meekärgi lõigati pesast välja. Mõnikord lõigati pesast välja ka kõik meega kärjed ja kui see juhtus sügisel (tavaliselt septembris-oktoobris), siis pere hävis. Pakktarude e kongide kasutuselevõtt Baltimaades langeb XVI saj keskpaika, ajale, mil metsamesindus mitmesugustel põhjustel hakkas taanduma. Esimesed pakktarud paigutati puude otsa. Alles hiljem paigutati nad maapinnale ja hakati tooma inimeste eluasemete lähedusse. Pakktarude mitmekesisus oli väga suur. Selle tingis tarude ehitamiseks sobiliku materjali kättesaadavus, aga ka piirkondlikud mesilaste pidamise traditsioonid (vt pakktaru).
  • XVII saj lõpus XIX algul tehakse esimesed katsed muuta taru lahtivõetavaks. Lahtivõetavad tarud jagatakse küljelt, tagant ja pealt lahtivõetavateks. Lahtivõetava taru loomisega on seotud tolle aja nimekamad mesinikud nagu J. Z. Christ, F. Huber, P. I. Prokopovitš, J. Dzierzon, L. Langstroth, A. Berlepsch jt. Teadaolevalt ehitas esimese lahtivõetava taru 1798.aastal (mõnedel andmetel 1792) Šveitsi mesinik François Huber (1750–1832). Tegemist oli nn raamattaruga (vt raamattaru). Raamattarud tõrjuti üsna pea kõrvale raamtarude poolt. 1814. aastal konstrueeris P. I. Prokopuvitš puidust lahtivõetava taru, mis koosnes neljast üksteise otsa tõstetud korpusest, millest kolm olid pesakorpused ja neis ei olnud raame. Neljas, kõige ülemine korpus oli varustatud 245×175 mm raamidega (vt Prokopovitši taru). Aastal 1852 konstrueeris saksa mesinik Berlepsch lahtivõetava taru, mis koosnes samuti kolmest osast, kuid erinevalt Prokopovitši tarust oli sellel äravõetava tagaseina asemel allalastav luuk. Kõik pesakorpused olid varustatud 222×185 mm raamidega, mida sai välja võtta taru küljel asuva luugi kaudu. Murrangu lahtivõetavate tarude arengusse tõi Ameerika mesinik Langstroth (1810–1895), kes avastas nn mesilaskäigu. Mesilaskäigu avastamine tõi lahtivõetavate tarude arengusse suure muudatuse, sest see võimaldas hõlpsasti raame pesast välja võtta. Langstroth oli ka esimene, kes võttis kasutusele pealt avatava taru.
  • Lahtivõetavad tarud, vaatamata nende süsteemile ja raami suurusele, levisid kiiresti ning tõrjusid välja omal ajal üsnagi levinud pakktarud. Lahtivõetavate tarude kiire ja laialdase leviku peamisteks põhjusteks olid nende käsitsemise mugavus, võimalus raame pesas ümber paigutada, läbivaatuse käigus hinnata pere seisundit, vajadusel pesa laiendada või koondada ja mee võtmisel ei olnud vaja pesa lõhkuda. Lahtivõetavate tarude areng hakkas toimuma kahes suunas: püsttarud e korpustarud, kus pesaruumi laiendamine toimub korpuste lisamise teel ja lamavtarude suunas, kus pesade laiendamine toimub horisontaalsuunas, st raame lisatakse avarasse pesaruumi. Tänapäeval tuntakse maailmas enam kui 600 erinevat lahtivõetavate tarude tüüpi või varianti. Eestis kasutusel olnud tarudest on püsttarudena enam tuntud Mayeri ja tartu taru. Hiljem loodud eesti taru kujutas algselt üleminekuvarianti, kuid hiljem, alates 1962. aastast hakkas eesti taru arenema enam lamavtaru suunas.
  • Peale selle on raamtarudes kasutusel mitmesuguse mõõduga raamid, millest eristatakse kitsas-kõrge raamiga, ruudukujulise raamiga ja madal-laia raamiga tarutüüpe. Madal-laia raamiga tarude hulka võib liigitada ka enamuse Eestis kasutusel olevatest või kasutusel olnud tarudest: Dadant-Blatt, Dadant-Soo, langstroth, Gerstungi, tartu taru ja Eesti taru. Varasematel aegadel on olnud Eestis kasutusel ka kitsa ja kõrge raamiga tarud nagu seda oli Viljandi taru. Vähesel määral on kasutatud (Lõuna-Eestis) ka ruudukujulise raamiga tarusid (Levitski taru).
Beute
naissugu
улей

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.