Algupärase kuplikujulise stuupa kuju on välja kasvanud hauakääpast. Budistid lisasid sellele teraviku kolme rõngaga, mis sümboliseerivad kolme kalliskivi. Buddha olevat soovinud enne oma surma, et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Tõenäoliselt on stuupad varaseimad budistlikud rajatised. Hilisemas budismis muutusid stuupad kultusobjektideks ning kujunes usk, et nende kummardamine või nende ümber päripäeva kõndimine annab pälvimusi. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sāñcīs. Stuupa kuju ja nimetus on aja jooksul erinevates kultuurides muutunud. Tiibetis nimetatakse seda tšörteniks, Mongoolias suburganiks, Hiinas ja Kagu-Aasias tuntakse seda pagoodi nime all.
