32 koobassaalist koosnev kompleks rajati ning oli kasutusel ajavahemikus 2. saj e.m.a kuni 7. saj m.a.j. Ehitamise aja järgi jagunevad koopad kahte ossa: varasemad, mis olid rajatud pühapaikadena (tšaitja) stuupaga keskel, ning hilisemad, munkade pidevaks elukohaks ehitatud vihaarad, kus leidub rikkalikult mahajaanast mõjutatud budistliku kunsti näiteid. Eriti kuulsad on Adžanta seinamaalingud, mis kujutavad stseene džaatakatest, kuid ka tolleaegse India olustikupilte. Need võivad olla budistliku kunsti varaseimad säilinud mälestised. Adžanta koobastemplid ja -vihaarad rajati enamasti budistliku koguduse ilmalike toetajate annetuste toel, mida tunnistavad praakritites raidkirjad nende juures.