fi

sokeriliuos

1

Terminological databases

Mesindusleksikon

ID 481559 Last modified 12.04.2023
View dataset
View dataset
  • mesilaste täiendus- või ergutussööt
Good to know
  • Juba iidsetest aegadest on inimene mesilastelt püüdnud ära võtta maksimaalse koguse mett, kusjuures ei ole alati arvestatud mesilaste vajadustega. Üheks enamlevinud asendussöödaks on olnud suhkrulahus. Suurema kontsentratsiooniga suhkrulahust on nimetatud ka suhkrusiirupiks. Tegelikult kasutatakse mesilaste täiendus- ja ergutussöötmisel siiski suhkrulahust st. suhkur lahustatakse teatud vahekorras kas soojas või külmas vees. Siirupi valmistamisel aga lahustatakse suhkur keevas vees ja keedetakse veel teatud aja vältel. Vanemas eestikeelses mesindusalases kirjanduses soovitataksegi suhkrusiirup keeta, uuemas aga ainult lahustada suhkur vees. Erinevus seisneb selles, et keedetud suhkrusiirup lõhnab ja meelitab mesilasi vargile, samal ajal aga külma veega valmiststud suhkrulahus ei lõhna ja on seega sobivam kasutamiseks korjevaesel ajal.
  • Tehakse vahet kahesuguse suhkrulahuse vahel. Lahjemat suhkrulahust 1:1 kasutatakse peamiselt kevadel mesilasperede ergutussöödana, kontsentreeritumat (3:2) aga sügisel mesilasperede täiendussöötmisel. (Väga levinud on veel tänapäevalgi soovitus valmistada täiendussöödaks minev suhkrulahus 2-st osast suhkrust ja 1-st osast veest). Vett on loomulikult lihtsam mõõta liitriga, kuid mesilaste söötmisel tuleb silmas pidada eeskätt suhkru kogust. Seega tuleks mesilastele talvesööda täienduseks mõeldud suhkrulahuse valmistamiseks võtta 3 kg suhkru kohta 2 liitrit vett. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et 3 kg suhkrust ja 2-st liitrist veest ei saa 5 liitrit suhkrulahust.

Word forms not available

Etymology not available

Related words not available

Search the same word

in the EU's IATE term base