Shingon'is on oluline koht tantristlikel harjutustel ja rituaalidel ning mantrate, mandalate, sümbolite (skr mudrā) jms kujustamisel. Shingon'i järgijad usuvad, et see tee on inimesele seesmiselt omase buddhasuse avamiseks kiirem ja efektiivsem kui traditsioonilised mahajaana õpetused, mis põhinevad suutrate õppimisel ja bodhisattva ületavate toimingute teostamisel. Shingon'i tähtsaim pühakiri on "Suur Vairotšana suutra" (jp dainichi kyō; skr mahāvairocana-sūtra), mis kirjeldab Vairotšanat kui buddha seadmuseihu ilmingut. Shingon'i järgi on nende õpetus vahendatud otse seadmuseihu (skr dharmakāya) poolt, kuna teisi budismi õpetusi õpetas Buddha oma maise ihuga (skr nirmāṇakāya) ja need on kohandatud vastavalt inimeste piiratud arusaamisele. Peale shingon'i rakendatakse tantristlikke meetodeid Jaapanis ka tendai koolkonnas, mis on läbi aegade olnud shingon'i konkurent. Ka shingon ise ei ole kaugeltki ühtne; koolkonna siseselt rakendavad erinevad rühmitused harjutamisel ja rituaalides erinevaid stiile, mida on kokku 36.