Seadmuseihus avaldub budistlik kultuur ehk seadmus selle kõige puhtamal kujul. Seadmuseihu esialgne tähendus Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra’s oli ’seadmuse tekstide kogu’. Seadmuseihu vastandus elava Buddha sõnana Buddha säilmetele (skr buddhaśarīra ‘buddha keha’) ja nende kultusele ning samuti seadmusekehale (skr dharmaśarīra), mille all mõisteti stuupadesse säilmete asemel paigutatud pühakirjatekste. Et viimaseid ei saanud lugeda, siis oli nende näol tegemist surnud tekstidega. Seadmuseihu on ülejäänud kahe ihu suhtes primaarne. Buddha loob sellest õndsuseihusid ja maiseid ihusid vastavalt olendite mõistmisvõime ja arusaamise tasemele.
