Tänapäeva käsitlustes peetakse esimest rohkem subjektivistlikuks, teist aga objektivistlikuks suunaks. Südameõpetuse rajajaks peetakse Songi ajastu õpetlast Lu Jiuyuani (1139–1193), kes täielikult samastas sisemise ja välise reaalsuse, väites: “Taevasmaa on minu süda; minu süda ongi taevasmaa.” Südameõpetuse teiseks silmapaistvaks esindajaks oli Mingi ajastu õpetlane Wang Yangming (1472–1529), kes leidis välist ja sisemist analüüsides, et süda ongi ülim olemus. Nende kahe järgi tuntakse südameõpetust ka Lu-Wangi õpetuse nime all.
