prêtre

[pʁɛtʁ] мужской род существительное

Большой словарь EKI 2026

Последнее изменение 09.01.2026

(ristiusus:) piiskopi pühitsetud, kirikus püha talitust läbi viiv, sakramenti jagav vaimulik

Частичные синонимы

Соответствия

ID 741668 Последнее изменение 09.01.2026

preester

priest

prêtre

Priester

pappi

священник

иерей

kiriku pühitsetud ametikandja, kes piiskopi alluvuses juhib kohaliku koguduse jumalateenistuslikku elu, olles koguduse hingekarjane

Это интересно

Vanas Testamendis tõi preester rituaalseid ohverid (vt nt 2Ms 29:1–46). Uues Testamendis ei ole Kristust ega Kristuse järelkäijat nimetatud preestriks; see-eest kirjas heebrealastele kujutatakse Kristust jumaliku ülempreestrina, kes iseennast ohvriks andes lunastas kogu inimkonna (Hb 9:11–15).
Sõna preester tuleneb presbüterist (kr πρεσβύτερος); presbüterid olid ametis kristlikus koguduses juba 1. sajandil. Õigeusu, katoliku, anglikaani jt kirikutes on preester riituse ja sakramentide jagamise volitatud ametikandja (ld sacerdos, kr ἱερεύς); kirikuisa Augustinuse (354–430) õpetuse järgi annab ordinatsioon preestrile kustutamatu pühitsuse märgi (ld character indelebilis) ja preester pühitseb euharistiat in persona Christi.
Vaimulikus ametis on välja kujunenud pühitsusastmete järgud: diakon, preester ja piiskop; iga järgmine aste eeldab eelmist pühitsusastet. Kõigil Kristusesse ristitutel on preesterlik kutsumus (1Pt 2:5). Protestantlikes kirikutes on enamasti olemas pastori (ld pastor) või presbüteri korrakohane vaimulik amet, kuid puudub preestriseisus; selle asemel rõhutatakse kõigi usklike ühise preesterluse põhimõtet ristimise alusel.

preester

Примеры

Seatud ajal lähevad preester ja diakon kirikusse, kummardavad üksteisele ja rahvale ning lähevad altarisse. Siis kummardavad nad üheskoos kolm korda aujärje ees. Preester suudleb evangeeliumit ja aujärge, diakon aga aujärje paremat serva.

priest

prêtre

мужской род

Priester

pappi

священник

иерей