la

pax

1 naissugu

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741595 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
pax
pax
pax instrument
pax board
pax-brede
pax
osculatorium
osculum pacis
Paxtafel
  • kristliku sümboolikaga tahvlike, mille vahendusel anti missal edasi rahusuudlus
Hea teada
  • Pax ehk instrumentum pacis oli katoliku kirikus kasutusel peamiselt keskajal ja renessanssi ajastul, nüüdisajal kasutavad seda mõned dominiiklaste kogudused ja mõned privaatkirikud. Esimesed teated pärinevad 13. sajandist. Pax on materjali ja kuju poolest väga varieeruv, sellel on esindatud nt ristilöödud Kristus, Jumala Tall või jõulusõime stseen, mis aitavad usklikul meeles pidada Kristuse antud rahu mõtet ja lätet. Liturgias eelneb rahusuudlus armulauast osasaamisele ja kui kasutatakse pax’i Kristuse rahu edasiandmiseks, siis võttes eseme altarilt, suudleb seda esmalt preester, seejärel diakon, edasi alamdiakon, kes annab selle kogudusele edasi, kusjuures olenevalt liturgiast ja vastava maa kombestikust võib esineda variatsioone. Ka Eestis on seesugune pax kasutusel olnud, 15. sajandist on säilinud vahatahvlike Talle kujutisega.
Seotud
pax tsitaatsõna
pax
pax instrument
pax board
pax-brede
pax
naissugu
osculatorium
osculum pacis
Paxtafel
Pacificale

Kristluse sõnastik

ID 741798 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> liturgika
rahutervitus eelistatud
rahusuudlus
pax
kiss of peace
sign of peace
Pax
osculum pacis
pax
Friedensgrüss
Friedenskuß
Pax
rauhantervehdys
pax
поцелуй мира
  • armulaualiturgias toiming, mis sümboliseerib koguduse koosolemist Kristuse toodud rahus ja lepituses
Hea teada
  • Selle toimingu sisuks on preestri lausutav rahusoov kogudusele („Issanda rahu olgu teiega”, millele kogudus vastab: „Ja sinu vaimuga”) ning vastastikune rahusoov ka koguduseliikmete vahel, mida nüüdisajal kinnitatakse enamasti küll mitte suudluse, vaid käeandmisega. Vastastikune suuandmine rahu ja osaduse märgiks on juba apostlite ajast tuntud komme, Pauluse kirjades leidub mitmes kohas üleskutse tervitada üksteist „püha suudlusega” (nt Rm 16:16; 1Kr 20:16; 1Ts 5:26). Kirjalikke teateid rahusuudluse kui lepituse märgi kasutamisest armulaualiturgias leidub juba 2. sajandist, selle aluseks peetakse Jeesuse sõnu Mt 5:23–24: „Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!” Algselt oligi rahusuudluse koht liturgias enne armulauapalvet ehk armulauaandide pühitsemist, Bütsantsi riituses on see nõnda tänini. Seal vahetavad rahutervituse piiskopid-preestrid omavahel ja diakonid omavahel, rahvas mitte. Läänekirikus paigutus rahutervitus pärast paavst Gregorius Suure (540–604) reforme Meie Isa palve järele, vahetult enne armulaua vastuvõtmist. Sellega rõhutatakse, et rahu ja lepitus tuleb Kristuselt, kes on armulauaandides kohal.
Seotud
rahutervitus eelistatud
rahusuudlus
pax tsitaatsõna
Hea teada
  • Etümoloogia: ld pax väljendist &ema;osculum pacis&eml; 'rahusuudlus' 'rahu'
kiss of peace
sign of peace
Pax
osculum pacis
pax
naissugu
Friedensgrüss
Friedenskuß
Pax
rauhantervehdys
pax
поцелуй мира

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE