Mitra koosneb kahest teravatipulisest tagurpidi pööratud vapikilbikujulisest osast, mis on omavahel allosas külgedel ja ülaosas vahetükiga ühendatud, taga ripuvad seljale kaks siidlinti. Mitrat hakkasid läänekiriku piiskopid kandma alates 11. sajandist: see oli algselt lihtne, terava otsaga kooniline peakate, hiljem rikkalikult kaunistatud, barokiajastul lausa ebaproportsionaalselt kõrge. Mitra sümboliseerib sellisena Püha Vaimu tuleleeki ja piiskoplikku meelevalda. Õigeusu kirikus on mitra kuplikujuline, meenutades Bütsantsi keisri krooni, ja kaunistatud väikeste ikoonidega, hiljem lisati tipule rist ning võeti laialdasemalt kasutusele alates 15. sajandist. Slaavi traditsioonis ei ole mitra ainult piiskopi peakate, mõnes õigeusu kirikus on tavaks seda anda ka autasuna ülempreestritele ja kloostriülematele. Mitra pärjakujuline alumine osa sümboliseerib Kristuse okaskrooni.
