Indra asub idas, Jama lõunas, Varuna läänes ja Kubera põhjas. Vahel räägitakse ka kaheksast maailmakaitsjast, lisaks nimetatutele veel Vivasvat, Soma, Agni ja Vāju. Budismi mütoloogias on maailmakaitsjad maailma ja Buddha õpetuse kaitsjad, kes asuvad neljas ilmakaares ning moodustavad seadmusekaitsjate (skr dharmapāla) alajaotuse. Neid tuntakse ka kui nelja suurt valitsejat (skr caturmahārājanas) ja nad kuuluvad madalamas taevas asuvate jumalate hulka. Maailmakaitsjate kujud asuvad budistlike templite eesruumides, et peletada eemale kurje vaime. Neid mainitakse juba budismi varajastes tekstides ning Buddha elu kirjeldavates legendides ilmuvad nad välja olulistel momentidel, et teda aidata. Budismis esinevad maailmakaitsjad järgmiste nimede all. Idas asub Dhritarāštra, kes on gandharvade kuningas, valget värvi, hoiab käes lautot ja on aastaaegadest seotud kevadega. Lõunas asub Virūdhaka, hiiglaste kumbhaṇḍa’de kuningas, kes on sinist värvi, mõõk käes ja seotud suvega. Läänes asub Virūpākša, naagade kuningas, kes on punast värvi ja kelle sümboliteks on kalliskivi, madu või pühamu ning kes on seotud sügisega. Põhjas asub Vaišravana, jakšade kuningas, kes on kollast värvi, hoiab käes lippu ja on seotud talvega. Maailmakaitsjaid austatakse ka Hiinas, Jaapanis ja Tiibetis, kus neid kujutatakse tihti relvis sõjameestena. Vadžrajaanas hakati selle sõnaga tähistama ka kohalikke jumalusi (nt mägede, jõgede ja suguvõsade kaitsjaid), kes võeti üle budismi panteoni. Nõnda jutustavad legendid sellest, kuidas Padmasambhava kohalikud jumalused ja vaimud budismi pööras ning nendest maailmakaitsjad tegi.
