budismi filosoofia keskseid mõisteid, eriti oluline ületava mõistmise suutrates ja madhjamaka tekstides, tähistades kõikide seadmuste püsiva omaoleku puudumist, mida võib tõlgendada kui kõikide mõistete, väidete ja seisukohtade, aga ka tajude ja teadvuse seisundite suhtelisust ja sõltuvust kontekstist