Kardinal on katoliku kiriku kõrgeim auamet, mida hakati 8. sajandil andma Rooma linna tähtsaimate kirikute vaimulikele. Sellest ajast jaotuvad nad ka kolme klassi, mis pole seotud nende pühitsusastmega: kardinalpiiskopid, kardinalpreestrid ja kardinaldiakonid. Nüüdisajalgi on kõigil kardinalidel Roomas oma tiitelkirik, kus nad ei pruugi alaliselt teenida. Kardinalide arv ei ole piiratud, nad võivad pärineda nii roomakatoliku kui ka idakatoliku kirikutest; nende nimetamise ainuõigus on paavstil ja nüüdisajal nimetatakse kardinalideks reeglina ainult piiskoppe. Nad kuuluvad paavsti lähemate nõunike hulka, paavsti puudumisel juhivad nad kollektiivselt (kardinalide kolleegiumina) kirikut ja alates 1059. aastast on nemad ainsad, kes tohivad osaleda uue paavsti valimisel (1971. aastal seati selle õiguse teostamisel vanuse ülempiiriks 79 eluaastat). Paljud kardinalid juhivad Rooma kuuria ametkondi või tähtsamaid piiskopkondi üle maailma. Nende ametitunnused on sõrmus ja vähemalt osaliselt punast värvi riietus (müts, sutaan, sutaanivöö, mozzetta vms). Kardinali kõnetamisel kasutatakse tiitlit „eminents”.