Hinduismis nimetatakse suutrateks lühikesi aforistlikke mõttesalme, aga ka mitmesuguseid käsiraamatuid, mis sisaldavad õpetusi nii religioossete rituaalide kui ka igapäevaelu korraldamiseks. Erinevatel koolkondadel on oma suutrad e õpperaamatud. Pānini Aṣṭādhyāyī’s nimetatakse suutrateks värssidena vormistatud grammatikareegleid, mida peetakse normatiivseteks eeskujudeks. Budismis tähendavad suutrad Buddha õpetussõnadel põhinevaid tekste, mis on enamasti vormistatud jutluste ja vestlustena. Paali kaanonis on suutrad kogutud "Suutrate korvi" e Suttapiṭaka’sse. Buddha sõnaks, s.t tema algupärasteks õpetusteks peetakse ka mahajaana suutraid. Budistlike suutrate traditsiooniline alguslause “Nõnda olen ma kuulnud...” omistatakse Ānandale, kes olevat neid pärast Buddha parinirvaanat ette kandnud. See asjaolu viitab Buddha õpetuse vahendatud edasiandmisele.
