märgi kui semioosi aspekt (teised aspektid on esitis ja objekt), esitise ja objekti suhte tulem
Hea teada
Esitis, objekt ja tõlgend on märgi kui semioosi aspektid ehk osad. Esitis ehk representamen (representamen) ehk märk kitsamas mõttes on märgi presenteeriv osa. Objekt (object) see, mida esitis esitab (olgu tajutava või kujuteldavana). Tõlgend ehk interpretant (interpretant) on esitise ja objekti suhte tulem. Esitis, objekt ja tõlgend on seotud vastavalt esmasuse, teisesuse ja kolmasusega. Jaotus pärineb C. Peirce’ilt ja põhineb ta triaadsel märgimudelil. Vt toon, tooken ja tüüp; ikoon, indeks ja sümbol; adum, nending ja argument.
Tõlgendile, mis kolmanda osana konstitueerib semioosi, on Peirce esitanud kaks klassifikatsiooni. Esimeses eristab Peirce vahetut tõlgendit (immediate interpretant), dünaamilist tõlgendit (dynamical interpretant) ja lõplikku tõlgendit (final interpretant). Vahetu tõlgend on tõlgend sellisena, nagu see avaldub esmases märgi mõistmises ja seda nimetatakse tavapäraselt märgi tähenduseks. Dünaamiline tõlgend on tegelik toime, mille märkmärgina määrab. Lõplik tõlgend on tõlgendi lõppseis; näiteks kui on konkreetse fenomeni puhul selle tähenduses jõutud konsensuseni või harjumuseni.