tähenduse moodustumise ja märgi toimimise protsess
Hea teada
Semioosi kirjeldatakse enamasti kui triaadset protsessi või toimet, milles moodustuvad esitis, objekt ja tõlgend. Semioos on potentsiaalselt lõputu interpretatsiooniahel (tõlgendusahel) esitisest tõlgendini, mis saab omakorda esitiseks jne. Termini võttis praeguses tähenduses kasutusele C. Peirce, ent see sõna esineb juba Philodemose tekstis „De signis“.
Peirce'i jaoks saab märk olla potentsiaalselt kõik, mis on mingil viisil tajutav või kujuteldav. Ent vaid semioosis saab märk toimida ehk käivituda ja käituda nagu märk - suhestuda objektiga ja produtseerida uue märgi ehk tõlgendi, sõltuvalt märgikasutaja harjumustest või veendumustest ning ühtaegu neid luues.
Märgiloome ehk semioos on märkide moodustumise ja teisenemise protsess. Kuna semioos on kolmasuse vorm,siis võib see esineda kolmes erinevas modaalsuses: teadvustatud vormis ehk loogilise argumentatsioonina (kolmasus), eelteadvustatud vormis ehk akriitilise järeldamisena (teisasus) ja teadvustamata vormis ehk harjumuste tekitatud eelistustena (esmasus).
