en

honey harvesting

1

Erialasõnastikud

Mesindusleksikon

ID 481741 Viimati muudetud 19.12.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • meekärgede eemaldamine tarust mee vurritamiseks või söödakärgedena varumiseks
Hea teada
  • Mett võetakse peamiselt kahel eesmärgil: a) varu söödakärgede soetamiseks ja b) väljavurritamiseks. Peakorje esimesest poolest varutakse tavaliselt talvesöödakärgedeks 3–4 küpse meega kärge pere kohta. Vurritatavaid meekärgi võib välja võtta mitmel korral, sõltuvalt sellest, kuidas meekärjed on kaanetatud või kuidas pesas jätkub ruumi nektari paigutamiseks. Vurritamiseks võetakse kärgi pesast välja ka siis, kui toimub mesilaste ümberpaigutamine ühelt korjekohalt teisele. Vurritamiseks võetakse meekärgi pesast kas valikuliselt või tervete magasinide või korpuste kaupa.
  • mett võetakse peamiselt kahel eesmärgil: a) varu söödakärgede soetamiseks ja b) väljavurritamiseks. Peakorje esimesel poolel varutakse tavaliselt talvesöödakärgedeks 3–4 küpse meega kärge pere kohta. Vurritatavaid meekärgi võib välja võtta mitmel korra olenevalt sellest, kuidas meekärjed on kaanetatud või kuidas pesas jätkub ruumi nektari paigutamiseks. Vurritamiseks võetakse kärgi pesast välja ka siis, kui mesilased viiakse ühelt korjekohalt teisele. Vurritamiseks võetakse meekärgi pesast kas valikuliselt või tervete magasinide või korpuste kaupa. Peamine meevõtmine toimub meie kliimas tavaliselt juuli lõpus ja augusti alguses, kui looduslik korje on juba lõppenud või lõppemas. Kanarbikumett võetakse septembri teisel poolel. Metsamesinduse ja pakktaru mesinduse päevil võeti mett tavaliselt siis, kui pesas oli rohkesti mett ja vähe hauet (septembris-oktoobris). Mõnel pool Lõuna-Eestis võeti mett ka kevadel – aprillis, kui pered olid üle talve elanud.

Mesindusleksikon

ID 482015 Viimati muudetud 31.05.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • metsamesinduse ajast võib juba rääkida kui mesilaste pidamisest, sest mesilastest tühjaks jäänud tarupuu puhastati vanadest kärgedest, kraabiti puhtaks ja vajadusel „lõhnastati” uuesti.
Hea teada
  • Sama tehti ka mesipuudega, kus pered olid jäänud kiratsema. Kiratsevad pered hukati, puuõõnsus roogiti puhtaks ja see jäi pikemaks või lühemaks ajaks uusi asukaid ootama. Tähtsaim toiming metsamesinduse päevil oli meevõtmine. Selleks tehti puu lähedale maha tuli, kuhu pandi hõõguma mädapuid või lõhestatud saareteibaid. Niisuguse suitseva tunglaga ronis mesinik puu otsa ja kinnitanud ennast köitega taru suuava kohale, puhus suitsevast tunglast suitsu mesilaste pesasse, avas suulaua alumise osa ja hakkas spetsiaalse puust labidaga pesast kärgi välja murdma. Kärjed paigutati kaasasolevasse nahktaskusse või kasetohust anumasse. Metsamesinduse päevil toimus meevõtmine tavaliselt sügisel, kui pesas oli rohkesti mett ja vähe hauet (augustis või septenbris). Kuna toona kehtis nn vana kalender, mis on praegusest kalendrist kaks nädalat hilisem, võis mee võtmine jääda isegi oktoobrisse. Mesipuust välja murtud kärjed pandi hiljem hõredast linasest riidest kotti, mis riputati ahju või leelõuka lähedale sooja kohta nõrguma. Aeg-ajalt kotti muljuti, et mesi paremini kärgedest välja valguks. Kotti jäänud kärjed pandi savikaussi ja sellega ahju. Ahjus kärjemass sulas, kusjuures suurema tihedusega mesi valgus kausi põhja ja väiksema tihedusega vaha tõusis pinnale. Nii saadi praktiliselt kogu mesi kärgedest kätte.
  • Tänapäeva lugejat huvitab kindlasti ka see, kui suured olid toona mee saagid. Sellele küsimusele saame anda vaid kaudseid vastuseid, sest märkmed meesaakide kohta puuduvad. Nii väidab Eesti Mesinduse ajaloo uurija F. Linnus (1938), et meesaagiks võis olla umbes 10–12 kg puu kohta, lisades et karjamaa (korjemaa) avaruse tõttu võis see ka suurem olla. M. Karelsoni (1981) arvates on XVII sajandi keskpaiku mainitav 4-naelane (nael – raskusmõõt u 400 g) maksumäär mesipuu kohta käsitletav kümnisena (kümnis 1/10 saagist), millest tulenevalt võis mesipuu keskmine aastasaak olla võrdne ühe puudaga (1 puud = 16 kg), 0,4×4 = 1,6 kg 1,6×10 = 16 kg. Metsamesinduse hiilgeajad kestsid kuni XVI sajandi keskpaigani, mil mee kui magusaine ainuvalitsemine lõi kõikuma Ameerikast pilliroosuhkru sisseveo alguse tõttu. Kõige tugevama hoobi metsamesindusele aga andsid Orduriigi lagunemisest kuni Altmarki rahuni (1561–1629) peaaegu katkematult kestnud sõjad ülemvõimu pärast Baltikumis. Sõdalased rüüstasid palju mesipuid, pered jäid hoolitsuseta, sest nende omanikud kas tapeti või surid sõdade ajal möllanud katku.
Zeidlerei

Mesindusleksikon

ID 482272 Viimati muudetud 13.09.2019
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • mee hankimise viis vanal ajal, mil inimene otsis üles puuõõntes või kaljulõhedes paiknevad mesilaste pesad ja rüüstas need mee saamise eesmärgil
Hea teada
  • Mesilaspere edasine käekäik tol ajal inimest ei huvitanud. Looduses elunevate mesilaste pesade leidmiseks kasutati mitmesuguseid võtteid. Üheks viisiks oli korjelolevate mesilaste jälgimine. Mesilase jälitamise lihtsustamiseks püüti ta kinni ja kleebiti tema tagakeha külge vaiguga, kas imeväike udusulg või ämblikuvõrgu tükike. Meejahil kasutati ka mitmesuguseid kääritatud peibutussöötasid, mida imenud mesilased jäid purju ja lendasid pesa poole hästi aeglaselt ja madalalt. Tänapäeval on meejaht säilinud veel mõnes paigas Altais ja Aafrika mõnedes piirkondades. Eestis peeti meejahti arvatavalt juba 4500 aastat tagasi.
Honigjagd

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.