Mesilaspere edasine käekäik tol ajal inimest ei huvitanud. Looduses elunevate mesilaste pesade leidmiseks kasutati mitmesuguseid võtteid. Üheks viisiks oli korjelolevate mesilaste jälgimine. Mesilase jälitamise lihtsustamiseks püüti ta kinni ja kleebiti tema tagakeha külge vaiguga, kas imeväike udusulg või ämblikuvõrgu tükike. Meejahil kasutati ka mitmesuguseid kääritatud peibutussöötasid, mida imenud mesilased jäid purju ja lendasid pesa poole hästi aeglaselt ja madalalt. Tänapäeval on meejaht säilinud veel mõnes paigas Altais ja Aafrika mõnedes piirkondades. Eestis peeti meejahti arvatavalt juba 4500 aastat tagasi.
