sv

efternamn

1

Erialasõnastikud

Onomastika oskussõnastik

ID 611496 Viimati muudetud 29.10.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • vanematelt päritav isikunime osa
Hea teada
  • Sõltuvalt kultuurist ja riigis kehtivatest seadustest võidakse perekonnanime näha kas rohkem kui kollektiivnime (perekonda tähistavat nime) või indiviidi nime osa, mille ta saab mõlemalt või ühelt vanemalt, mida võib muuta abiellumine ja mille muutmist saab ka ise algatada.
  • Eesti keeles paikneb perekonnanimi (pn) üldiselt eesnime järel, näiteks Mari Tamm, Juhan Sepp. Vabamas tarvituses võib see esineda ka eesnime ees, näiteks Tamme Mari, Sepa Juhan. Kui perekonnanime nimetav ja omastav kääne erinevad, siis suuliselt eesnime ees kasutamisel on pn pigem omastavas käändes, kui see on algselt ühesilbiline (eeltoodud näited). Kui perekonnanimes on rohkem silpe, vaheldub käändekasutus ilma kindla reeglipärata: Kuusik Heino ~ Kuusiku Heino, Vassiljev Kaja ~ Vassiljevi Kaja.
liignimi vananenud
Hea teada
  • Üldise perekonnanimede panemise eel Lõuna-Eestis 1820. aastatel võeti põhjaeestikeelses (tallinnakeelses) seadusetekstis kasutusele termin liignimi, lõunaeestikeelses (tartukeelses) seadusetekstis termin väärnimi.
väärnimi vananenud
Hea teada
  • Üldise perekonnanimede panemise eel Lõuna-Eestis 1820. aastatel võeti lõunaeestikeelses (tartukeelses) seadusetekstis kasutusele termin väärnimi, põhjaeestikeelses (tallinnakeelses) seadusetekstis termin liignimi.
vahmiilinimi vananenud, harv
priinimi
Hea teada
  • Priinime all mõistetakse pärast pärisorjuse kaotamist üldise perekonnanimede paneku ajal (1822–1835) saadud nime.
sugunimi vananenud
Hea teada
  • Sugunime kasutati kirjakeeles perekonnanime sünonüümina 1920. aastateni, hiljem harva ning eelkõige ilukirjanduses.
vahmiil vananenud, harv
Hea teada
  • Vahmiil ('suguselts, perekond') on perekonnanime tähenduses kasutuses olnud peamiselt ilukirjanduses.
efternamn

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad