fr

confesseur de la foi

1 meessugu

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741155 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> religiooni ajalugu
  • keegi, kes talus usu tõttu piinamist, vangistust või muud vaenamist, kuid ei surnud märtrisurma
Hea teada
  • 3. sajandist hakati tegema selgemat vahet, kes usu pärast vaenatutest on märter (kr μάρτυς) ja kes usutunnistaja (kr ὁμολογήτης, ld confessor), kuigi mõlemad sõnad tähendavad algselt „tunnistajat”. Märtriks nimetamise au pälvisid vaid need, kes usku tunnistades surid. Piinamisele, vangistusele vm vaatamata ellu jäänuid aga hakati nimetama konfessoriteks. Ka neid austati pühakutena ja neil oli koguduses oluline roll, mh võisid nad olla eestkostjaiks neile usutaganejaile, kes soovisid taas kristlikku osadusse naasta. Hiljem hakati konfessoriteks nimetama ka eriliselt usule pühendunud erakuid, samuti vagadusega silmapaistnud piiskoppe, paavste või kuningaid. Õigeusu ja roomakatoliku kirikus on läbi aegade usutunnistaja nimetusega austatud neid pühakuid või õndsaid, kes vaenulikes tingimustes ning vaenamisest hoolimata on usule truuks jäänud.
konfessor eelistatud
Näited
  • Kirikliku kõnepruugi järgi oleks isa Henri pigemini “confessor”, “usutunnistaja”, sest ta ei surnud vanglas. Ent kas ta väärib sellepärast vähem lugupidamist ja meelespidamist?
Bekenner

Kristluse sõnastik

ID 741429 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • keegi, kes surmati, kuna ta ei taganenud usust
Hea teada
  • Algselt tähendas märter (kr μάρτυς) lihtsalt „tunnistajat”, kedagi, kes on isiklikult midagi olulist näinud, kogenud ja uskuma hakanud ning annab sellest tunnistust sõna ja teoga. Hiljemalt 2. sajandil hakati seda sõna kristlikus kontekstis kasutama just veretunnistajate – usu pärast tapetute – kohta. Kellegi märtriks kuulutamiseks seati kolm tingimust: 1) füüsiline surm; 2) surma põhjustajad on kristliku usu vaenajad; 3) kristlikku eluviisi ja tõe eest surmaminek. Märtrina surid enamik apostleid ja paljud esimeste sajandite kristlased, keda käsitleti riigivaenlastena ja jumalateotajatena, kuna nad keeldusid tunnustamast Rooma riigi ametlikku usku. Nende kartmatus ja ind usu nimel surma minna andis paradoksaalsel moel kristluse levikule vaid hoogu. Ristimata inimene, kes surmati usu pärast, loeti ristituks oma vere valamise tõttu (vereristsed). Märtreid austati algusest peale pühakutena, varakult kujunes komme tähistada nende surmapäeva sünnipäevana ning pühitseda nende haudadel euharistiat. Hilisemal ajal laienes märtri nimetus igale isikule, kes on surmatud oma usuliste veendumuste tõttu.
veretunnistaja
Näited
  • Ristikirikul on veretunnistajaid olnud kõige rohkem XX sajandil, seda ennekõike ristiusuvaenulike ideoloogiate (kommunism, fašism, natsionaalsotsialism) repressioonide tagajärjel hukkunute tõttu.
märter eelistatud
kannataja
Hea teada
  • õigeusk

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad