Tavatõe seisukohalt on seadmused kui teadvustatud nähtused iseenesest olemas, neil on seega omaolek (skr svabhāva), nad tekivad, kestavad ja kaovad. Tavatõe seisukohad lükkab ümber ülim tõde, mille kohaselt ühtegi seadmust ei ole iseenesest olemas, need on vaid konventsionaalsed hetked pidevate muutuste jadas, kus seadmused ilmuvad ainult põhjuslike seoste tõttu (sõltuvuslik tekkimine), kuid on omaolekult tühjad ja seega ebareaalsed. Tavatõde peetakse ometi vajalikuks, et igapäevaelu olukordades toime tulla.