Kabeli nimetuse alla mahub mitmeid erineva suuruse ja funktsiooniga hooneid ja ruume, mida ühendab nende suhteline väiksus ja kasutamine usulistel eesmärkidel. Eraldi hoonetena rajatud kabelid asuvad sageli paigus, kuhu kirikute püstitamine pole otstarbekas – nt suurte koguduste äärealadel, kus need toimivad abikirikutena; kalmistutel matusetalituste läbiviimiseks; palverännuteede ääres; eravaldustes perekonna usuliste vajaduste rahuldamiseks jne. Kabel võib olla aga ka ruum mõne muu hoone sees – era-, haigla- ja lennujaamakabelid hõlmavad reeglina vaid ühe ruumi suuremas hoones, samuti võib suures kirikuhoones olla omakorda mitu väiksemat kabelit. Läänekirikus on tavapärane, et kabelis on ka altar ning seega saab seal pidada jumalateenistust ja pühitseda armulauda. Õigeusu kirikus on kabel tavaliselt ilma altarita ega ole mõeldud jumaliku liturgia läbiviimiseks, vaid pigem palvusteks, talitusteks ja pühade paikade tähistamiseks.