Oratoorium väikese palvela tähenduses võib märkida mitut eri tüüpi ruumi, millel kõigil on siiski ühine funktsioon: 1) varakristlikul perioodil tähistas see elumajas asuvat ruumi, kuhu kristlased kogunesid oma palvusi ja teenistusi läbi viima; 2) peatselt laienes see nimetus hoonetele või ruumidele, mida püstitati märtrite säilmete juures või nende hukkamiskohal palvetamiseks; 3) keskajal hakati oratooriumiks nimetama kloostrite kinnises osas ehk klausuuris asuvat palveruumi, aga ka väiksemat palvetamiseks mõeldud ruumi kiriku- või kabelihoones. Funktsionaalses ja arhitektuurilises mõttes on kabeli ja oratooriumi eristamine pigem tinglik, oratooriumi nimetust kasutatakse sagedamini kabelist väiksemate palveruumide kohta; ka ei ole oratoorium enamasti eraldi ehitis, vaid osa mõnest suuremast hoonest.