Kirikutäht on tõend, mille kogudusevaimulik või tema volitatud töötegija väljastab inimesele, kes hakkab vahetama kogudust või kellel on muul eesmärgil tarvis tõendada oma kiriklikku staatust, sünniandmeid või perekonnaseisu. Selle allikaks on koguduses peetavad registrid, eelkõige meetrika- ja personaalraamatud. Koguduse registrid ja nende põhjal väljastatavad tõendid olid Eestis riiklikud dokumendid kuni ilmalike sünni- ja abieluregistrite sisseseadmiseni (osaliselt toimus see 1920., täielikult 1940. aastatel). Nüüdisajal on kirikutähed kasutusel vaid kirikusiseses ja kirikutevahelises asjaajamises, vanad kirikutähed on olulised allikad ajaloo, genealoogia ja demograafia uurimisel.