et

artikulatsioon

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 21.04.2025

Tähendused

häälikute (ja sõnade, fraaside vm) moodustamine kõneelundite abil; viis, kuidas sõnu, lauseid hääldatakse
Sünonüümid
Sarnase tähendusega
Näited
  • Kõnelejal oli selge artikulatsioon, teda oli hea kuulata.

Erialasõnastikud

Foneetika sõnastik

ID 378853 Viimati muudetud 16.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond keel, kirjandus -> foneetika
  • kõneelundite koostöös häälikute moodustamine

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 601688 Viimati muudetud 07.12.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond muusika
  • teksti selge hääldamine, helide täpne, noodipildile vastav tekitamine ( legato , staccato jne)

Norra-eesti meditsiinisõnastik

ID 545218 Viimati muudetud 27.12.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond meditsiin
  • liigendamine, kõneorganite töö häälikute hääldamisel, hääldusviis
  • ledd; kontaktbevegelse mellom overkjevens og underkjevens tenner; uttale
liiges
artikulatsioon
artikulasjon

Nüüdismuusika terminibaas

ID 632095 Viimati muudetud 12.10.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond muusika
  • muusikaline parameeter, mille väärtus esindab üksteisele järgnevate helide eraldatuse määra
Hea teada
  • Artikulatsiooni väärtused jäävad vahemikku äärmuslik stakaato - äärmuslik legaato.
artikulatsioon

Semiootika terminibaas

ID 575000 Viimati muudetud 21.04.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond semioloogia
  • märgisüsteemi liigendumine diskreetseteks ühikuteks, mis sätestab muuhulgas süsteemi minimaalsed ühikud, mille kombineerimisel moodustatakse keerulisemaid ühikuid või tekste
    Hea teada
    • Artikulatsioon sätestab muuhulgas süsteemi minimaalsed ühikud, mille kombineerimisel moodustatakse keerulisemaid ühikuid või tekste. A. Martinet osutas, et loomulik keel on topeltartikulatsiooniga, liigendudes esimesel tasandil tähenduslikeks ühikuteks (morfeemid, sõnad, jne), teisel tasandil tähenduseta ühikuteks (foneemid). C. Lévi-Strauss omistas topeltartikulatsiooni ka muusikale (noodid – toonid) ja maalikunstile (kujutis – kujutamise tehnikad). L. Prieto ja U. Eco eristavad artikulatsiooni keerukuse järgi: (1) artikuleerimata süsteemid (nt üksiknumbritega bussiliinid), (2) vaid teise tasandi artikulatsiooniga koodid, mis koosnevad üksnes figuuridest (nt mitmenumbrilised bussiliinid), (3) esimese tasandi artikulatsiooniga koodid, milles pole figuure (nt hotellitubade numbrid, kus esimene number tähistab tavaliselt korrust, teine järjekorda), (4) topeltartikuleeritud koodid, mis on analüüsitavad nii märkideks kui figuurideks (nt loomulik keel või telefoninumbrid), (5) liikuvate artikulatsioonidega süsteemid, mille ühikud võivad olla nii märgid kui figuurid (tonaalne muusika või mängukaardid, mille tähenduslikud elemendid sõltuvad mängust), (6) kolme artikulatsiooniga süsteemid (nt kinokeel). Märgisüsteemi artikulatsioonid on ära määratud koodi poolt ning esitavad märgisüsteemi struktuuri. Vt kood, märgisüsteem, kontinuaalsed ja diskreetsed keeled, struktuur.
artikulatsioon
Näited
  • Artikulatsiooni keerukus. Märgiprotsessid loovad diskreetsust, st neid üksusi, millel äratundmine põhineda saab. Sõltuvalt märgisüsteemist võib artikulatsioon olla kas lihtne, piirduda mingi ainsa märgiga, või ka keerukam, mitmekordne. Loomulik keel on kahekordselt artikuleeritud: esmatasandil morfeemid (sõnatüved, liited), teisel tasandil foneemid.
liigendus
articulation

Sõnavormid

Muuttüüp 22e

artikulatsioon artikulatsioonid
artikulatsiooni artikulatsioonide
artikulatsiooni artikulatsioone ~ artikulatsioonisid

Päritolu andmed

laensõna
  • artikulatsioon
    • Artikulation 'hääldus'
      • articulātio 'selge hääldamine' sõnast articulāre 'selgelt hääldama'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...