Sõna võib olla usundis esindatud müüdi, pühakirja (kaanoni), teoloogiliste seletuste, dogmade, pärimuste, palve või hümnide kujul. Usundid jagunevad pühakirjata (traditsionaalkultuuride usundid, kõrgusunditest nt Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma usundid) ja pühakirjaga (hinduism, judaism, zoroastrism, budism, taoism, konfutsianism, kristlus, islam ja mõned uususundid) usunditeks. Pühakiri võib välja kujuneda väga pika aja jooksul (Vana Testament nt umbes 1000 a vältel – 1200–200 eKr), aga ka võrdlemisi kiiresti (Koraani kanooniline tekst normeeriti Muhamedi vahetute järglaste ajal, Uus Testament oli lõppvariandis välja kujunenud umbes 2. saj lõpuks pKr ja kanoniseeriti 5. saj). Enamiku pühakirjade kultuslik redaktsioon on lõplik, muudetamatu ja usklikule kohustuslik. Samas täieneb mahajaana-budistlik pühakiri pidevalt uute kommentaaridega.