Eesti keeles on juurdunud nimetus “usuteadus”. Teoloogia uurib teadusliku mõisteteaparaadi ja teaduslike meetoditega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda, religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilises plaanis eri kultuurides ja eri ajastutel. Kristlik teoloogia uurib teadusliku mõisteteaparaadi ja teaduslike meetoditega kristluse ja Jumala olemust, Jumala ja inimese vahekorda, kristluse ja inimühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid (Vana ja Uus Testament ning kiriku- ja dogmadeloolised allikad) ajaloolisest, eetilisest, eksegeetilisest ja päästeloolisest aspektist erinevates kristlikes konfessioonides, erinevates kristlikes kultuurides ja eri ajastutel. Igal religioonil on oma konfessionaalne teoloogia. Teoloogia jaguneb ainevaldkondadeks. Nt kristliku teoloogia põhivallad on piibliteadused (Vana Testamendi teadus ja Uue Testamendi teadus), ajalooline usuteadus (kirikulugu ja dogmadelugu), süstemaatiline usuteadus (dogmaatika ja eetika) ning praktiline usuteadus (kiriku- ja teenimisõpetus ning vastavad abiteadused).
