de

Staatskirche

1 naissugu

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741823 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikuõigus
  • riigis ametlikult eelistatud usuühendus
Hea teada
  • Nüüdisaegses tähenduses riigikiriku institutsioon tekkis pärast reformatsiooni protestantlikes maades. Ajalooliselt iseloomustas riigikirikut riigipea (monarhi) tunnistamine kirikupeana, kiriku ja selle vaimulike käsitlemine osana riigiaparaadist, kirikliku maksu- ja haridussüsteemi integreerimine riiklike süsteemidega, kohati ka kiriku liikmelisuse ja riigi kodakondsuse samastamine. Lääneriikide eeskujul kujundati riigikirikuks ka mitmed õigeusu kirikud, millel oli riigivõimuga ka varasemalt eriline tihe side (sümfoonia). Kõige puhtam näide õigeusu riigikirikust oli Vene õigeusu kirik sinodaalsel perioodil (1721–1917). Roomakatoliku kirikule eristaatuse andmise korral on õigem rääkida riigiusust, sest selle organisatsioon on rahvusvaheline ega võimalda nii tihedat integreerimist riiklike struktuuridega. Enamikus riikides kaotati riigikirik 20. sajandil riigi ja kiriku lahutamisega. Maades, kus riigikiriku institutsioon on kiriku erilise ajaloolise rolli rõhutamiseks säilitatud (nt Inglismaa, Island, Kreeka, Taani), jälgitakse hoolega, et see ei läheks vastuollu usuvabaduse põhimõttega.
riigikirik
Näited
  • Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
  • Riigikiriklike tendentside hellitajad peavad arvestama ka sellega, et riigikirik jääb riigist sõltuvaks ka siis, kui riiklus või riigi poliitika vahetuvad.
Staatskirche
naissugu

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.