Konkordaat on kahepoolne leping katoliku kiriku ja riigi vahekorra kindlaks määramiseks. Konkordaadi reguleerimisala võib olla väga erinev, see kujuneb välja läbirääkimiste käigus ning võtab arvesse konkreetse riigi seadusi ja traditsioone ning kiriku vajadusi. Üks varasemaid taolisi lepinguid oli 1122. aastal paavsti ja Saksa-Rooma keisri vahel sõlmitud Wormsi konkordaat investituuritüli lahendamiseks. Konkordaatide laialdasem sõlmimine sai alguse 19. sajandil seoses usulise pluralismi leviku ja ilmalikustumisega, mis ajendas katoliku kirikut taotlema õiguskindlust oma suhetes riikidega. Eestiga püüti konkordaati sõlmida 1930. aastatel, kuid see ebaõnnestus.