kirikusaali avanev rõdu, näiteks oreli või lauljate paigutamiseks
Hea teada
Nimetus „kooripealne” on tulnud sellest, et tegemist on kõrgema kohaga, kus asub jumalateenistuse ajal koor. See ei osuta rõdu paiknemisele kooriruumi peal. Tavaliselt asub kooripealne hoopis altari vastas, ent võib olla ka ühel kiriku külgedest või ümbritseda kiriku kesklöövi kolmest küljest. Kooripealseks kahanes keskaja kirikuarhitektuuris kõrvallöövide peale rajatud galerii, mida nimetati empooriks ja mille nimetus on üle kandunud ka kooripealsele. Nüüdisajal kooripealsena kasutatav rõdu võis ajalooliselt täita hoopis muud funktsiooni, näiteks eraldada aadlikke lihtrahvast või segakloostrites nunnasid munkadest.
