basiilika või kodakiriku külglöövide peal asuv võlvitud käik
Hea teada
Empoor oli kasutusel idakirikus Bütsantsi sakraalarhitektuuris, läänekirikus peamiselt romaani ja gooti sakraalarhitektuuris. Empoori ühe külje moodustas avatud kaaristu, mis avanes kiriku kesklöövi ja moodustas kiriku kõrgseina teise vööndi allpool asuvate külglöövi arkaadide kohal. Empoor arenes välja ilmselt antiikaja matrooneumist, mida kasutati ühiskondlikes hoonetes naiste eraldamiseks meestest. Ka keskaja kirikutes oli empoori algne funktsioon mõne grupi (naised, haiged, ülikud) eraldamine ülejäänud kirikurahvast. Esines ka dekoratiivseid petikempoore, mille kaaristu taga tegelikult läbitavat käiku ei olnud. Aja jooksul taandarenes empoor eri funktsioonidega kirikurõdudeks, olles ka nüüdisaegse kooripealse eelkäija.
kirikusaali avanev rõdu, näiteks oreli või lauljate paigutamiseks
Hea teada
Nimetus „kooripealne” on tulnud sellest, et tegemist on kõrgema kohaga, kus asub jumalateenistuse ajal koor. See ei osuta rõdu paiknemisele kooriruumi peal. Tavaliselt asub kooripealne hoopis altari vastas, ent võib olla ka ühel kiriku külgedest või ümbritseda kiriku kesklöövi kolmest küljest. Kooripealseks kahanes keskaja kirikuarhitektuuris kõrvallöövide peale rajatud galerii, mida nimetati empooriks ja mille nimetus on üle kandunud ka kooripealsele. Nüüdisajal kooripealsena kasutatav rõdu võis ajalooliselt täita hoopis muud funktsiooni, näiteks eraldada aadlikke lihtrahvast või segakloostrites nunnasid munkadest.
