Eesti keelde tõlgitud valimik neist kõrbeisade ütlustest kannab pealkirja „Kõrbeisade tarkus“. Apophthegmata’sse on talletatud küsijatele jagatud tarkus, aga ka kirjeldused kõrbeisade endi vaimulikust võitlusest, kõlblusnormid ning askeesi ja kloostrielu põhimõtted. Kogumikku on jäädvustatud ka kolme kõrbesse eraldunud naise õpetus. Algselt koptikeelsena suuliselt edasi antud jutustused ja õpetuslaused pandi 4. sajandi lõpus kirja ja tõlgiti 5. sajandi algul etioopia ja kreeka keelde ning siitpeale levisid need teistesse toona tähtsamatesse keeltesse (armeenia, süüria, amhara, ladina, kirikuslaavi jt) tõlgitult kiiresti kogu kristlikus maailmas. Kuuludes vaieldamatult kõigi kloostrite raamatukogude kullafondi, on neil eriliselt tähtis osa idakiriku munkluses.