Sõnakuju „Issand“ on sõna „isand“ häälikuliselt moondunud variant, mis võib olla eesti keelde tekkinud vana kirjaviisi põhjal. Kuna judaismis peeti Jumala pärisnime Jahve (JHVH) väljaütlemist lubamatuks, kasutati Vana Testamendi ettelugemisel ja palvetamisel selle asemel sõna „Adonai“ (isand), mis on eestikeelsetes piiblitõlgetes edasi antud sõnaga „Issand“. Uues Testamendis kasutatakse sõna „Issand“ (kr Κύριος) nii Jumal-Isa kohta kui ka Jeesuse tiitlina. Jeesuse nimetamisega Issandaks väljendatakse usku, et tema on tõeliselt inimeseks saanud tõeline Jumal, kellel on valitsus- ja kohtuvõim aegade lõpuni.