XIV dalai-laama järgi aga ei andnud Altan-khaan otseselt seda tiitlit, vaid tegu on pelgalt nime Sönam Gjatso mongolikeelse tõlkega. Tiibetlaste seas on dalai-laama tuntud gjälva rinpotše nime all. Mongolikeelne dalai on vasteks tiibeti sõnale gjatso (rgya mtsho) ja tähendab ‘ookeani’, viidates vastava isiku tarkuse suurusele ja sügavusele. Laama tähendab tiibeti keeles õpetajat. Sönam Gjatso nimetati III dalai-laamaks. Tema kaks eelkäijat said selle tiitli postuumselt. Dalai-laamade järgnevus algab Tsongkhapa õpilasest Gedün Drupist (tb dge ’dun grub, 1391–1474) ning põhineb ümbersünni e kehastuste teoorial, mida rakendatakse ka paljude teiste tiibeti budismi kõrgvaimulike järgnevusliinide puhul. Dalai-laamasid peetakse bodhisattva Avalokitešvara kehastusteks ja Tiibeti kaitsjateks. Alates V dalai-laamast Ngavang Lobsang Gjatsost (tb ngag dbang blo bzang rgya mtsho, 1617–1682) kuulub neile Tiibetis ka ilmalik võim. VI dalai-laama Tsangjang Gjatso (tb tshangs dbyangs rgya mtsho, 1687–1706) ei astunud mungaseisusesse ja oli silmapaistev ilmalik luuletaja (tema laulude kogumik „Nukrad armastuslaulud“ on ilmunud eesti keeles Linnart Mälli tõlkes 2006). XIII dalai-laama Thupten Gjatso (tb thub bstan rgya mtsho, 1876–1933) püüdis alustada järk-järgulisi reforme Tiibeti kaasajastamiseks.
