Väljendit patukahetseja või meeleparandaja kasutatakse enamasti inimese kohta, kes on tunnistanud end patustanuks ja süüdi ning on võtnud ette kindla aja ja viisi, millega väljendab kahetsust ja võimalusel asub halba tegu heastama. Kui patutegu on avalik, siis selle heastamiseks on kiriku poolt ettenähtud kord, milleks võib olla almuste andmine, palverännak vm. Mõnes usutraditsioonis saab patukahetsejaks pidada ka inimest, kes on pidevas alanduses Jumala ees, kuni ta leiab hinges troosti ja saab tagasi elurõõmu.