Atīša oli pärit Bengalist. Ta õppis Nālandās ja mitmes teises kuulsas kloosterülikoolis, reisis seejärel Sumatrale, kus õppis 12 aastat. Naasnud Indiasse, sai temast Vikramašīla kloostri eestseisja. 1042 rändas Atīša Tiibeti kuninga kutsel Tiibetisse, et aidata seal budismi levitada ja tekste tõlkida, ning jäi sinna oma elu lõpuni. Tiibetis on Atīša tuntud nime Tšowodže (tb jo bo rje, ‘kõrgeauline isand’) all. Tema osalusel tõlgiti tiibeti keelde mitmed ületava mõistmise suutrad ja madhjamaka koolkonna traktaadid, samuti tantristlikke tekste. Atīša enda tuntuim teos on „Virgumistee lamp“ (skr bodhipathapradīpa; tb byang chub sgron me). Atīša tõi Tiibetisse ka Kālacakra-tantra ja sellega koos uue, 60-aastastel tsüklitel põhineva ajaarvamise, mida hakati seal arvestama alates 1027. Atīša nimekaim õpilane Dromtön (’brom ston, 1008–1064) rajas kadami koolkonna. Atīšat peetakse tiibeti budismi nn teise laine kõige olulisemaks õpetajaks.
