(otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele) osutab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele või olukorrale

• asesõna

viitab hrl parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale

viitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öeldule

esineb nõustuvates, möönvates ütlustes

(mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)

vihjab millelegi sugueluga seotule

mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna

(kasutatakse kedagi esitledes, midagi pakkudes vms juhul)