Aagamat mõistetakse kui edasiantud Buddha sõna, mis on budismi tekstitraditsiooni kõige autoriteetsem osa. Kokku on viis aagama kogumikku: "Pikkade õpetussõnade kogu" (skr dīrgha-āgama), "Keskmiste õpetussõnade kogu" (skr madhyama-āgama), "Ühendatud õpetussõnade kogu" (skr saṃyukta-āgama), "Üks-rohkem õpetussõnade kogu" (skr ekottara-āgama) ja "Väikeste õpetussõnade kogu" (skr kṣudraka-āgama). Budismi leviku kõrgperioodil Indias oli ilmselt käibel mitu üksteisest mõnevõrra erinevat aagama kogumikku. Tänapäeval on tervikuna säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelne kogumik Suttapiṭaka, mille osasid nimetatakse nikaajadeks: Dīgha-nikāya , Majjhima-nikāya, Saṃyutta-nikāya, Aṅguttara-nikāya ja Khuddaka-nikāya. Hiinakeelses budistlikus kaanonis on esindatud neli esimest sanskriti keelest tõlgitud aagamat. Sise-Aasiast on leitud peamiselt sarvastivaada koolkonna sanskritikeelsete aagama tekstide fragmente, mis mõnevõrra erinevad nii paali nikaajadest kui ka aagama hiinakeelsetest tõlgetest.