Pühakiri tervikuna annab tunnistust Jumalast, kes on küll inimesest võrratult kõrgem, püha ja ligipääsmatu, kuid samal ajal Loojana kõige suunaja ja hoidja, tehes seda nii looduses kui ka rahvaste ja üksikinimeste elus (revelatio generalis). Jumal ilmutab iseennast ja oma tahet. Ilmutus kui Jumala tahte avalikuks saamine toimub Vanas Testamendis valitud isikute vahendusel. Nii annab Jumal Moosese kaudu Iisraelile Seaduse ning kõneleb rahvaga prohvetite suu läbi. Uustestamentlikust vaatepunktist on kogu Vana Testament ettevalmistus Kristuse tulekuks, ettekuulutus lihaks saanud Jumala Sõnast, kelle sündimises, elus, ristisurmas ja ülestõusmises on täiuslikult avalikuks saanud Jumala armastus (revelatio specialis).