Saksa kristlaste liikumise registreeris juunis 1932 Berliini pastor Joachim Hossenfelder (1899–1976), kuid mitteametlikult tegutseti selle nime all juba 1931. aastast. Liikumine toetas natsionaalsotsialistliku režiimi rassi- ja kirikupoliitikat, selle ühest juhist Ludwig Müllerist (1883–1945) sai 1933. aastal Saksa Evangeelse Kiriku riigipiiskop. Piibli tõlgendamisel püüdsid nad seda puhastada juudi mõjudest ja leida kinnitust niinimetatud „aarjalasest Jeesuse” kontseptsioonile, praktilises kirikuelus toetasid evangeelsete maakirikute ühendamist üheks keskselt juhitavaks kirikuks ja juudi soost vaimulike ametist vabastamist. Vastusena saksa kristlaste liikumisele loodi 1934. aastal natsionaalsotsialismi suhtes kriitiline tunnistuskirik.
