Kurja võidakse kujutada dualistlikult, kas Jumala antipoodina (Iraani usundis Angra Manju) või Jumala loodud ja tema valitsusele alluvana, kellele Jumal on andnud meelevalla inimesi eksitada (judaismis, islamis, kristluses saatan). Kurjal on üleloomulikke liitlasi. Inimese päästab õige teadmine heast ja kurjast, usk lunastusõpetusse, ka õige käitumine, puhastumine ja meeleparandus. Kurja eemalepeletamiseks või väljaajamiseks on puhastusriitused. Kuri kiusab ja püüab eksitada tõe teele asunuid (kurat kiusas kõrbes Jeesust, deemon Māra Buddhat jne). Kurja sümboliseerivad ka kaose ürgkoletised (Ti'āmat, Livjatan/Leviatan, Vritra jt). Loodususundites ei ole hea ja kurja käsitlus vastandlikult dualistlik, piirid on hägusad ja segunevad, negatiivsed üleloomulikud olendid (nt Vanapagan) ei ole alati läbinisti kurjad.
