Eesti kaitsevaimude saksakeelse vastena on eriti vanemates tõlgetes kasutatud sõna "Gott". Näiteks Wiedemann (1876) pakub välja tõlkekombinatsiooni: Kodujumal – Hausgott. Vana-eesti 'jumala' mõiste aga kattub pigem haldja, koha või valdkonnaga seotud kaitsevaimu omaga. Näite selle kohta, kuidas mingi tõlkevaste võib hakata ühest teosest teise kandudes vohama ja tingida tähendusnihkeid, saab tuua omaaegsest esinduslikust monumentaalteosest "Handwörterbuch des deutschen Aberglaubens”, milles tsiteeritakse ühe M. J. Eiseni töö saksakeelset tõlget ja märgitakse: “Die Esten haben Tõnn gar zum Schweinegott gemacht” [Eestlased on teinud Tõnnist kogunisti sigade jumala] (HDA I: 505).
Good to know
Tegelikkuses on jutt pühak Antoniusega seoses olevast Tõnnist, kes on eesti usundis täitnud ainujumalaga võrreldes üsna tagasihoidlikku sigade kaitsevaimu funktsiooni, olgugi et teda võidi mõnes tekstis tõepoolest nimetada ka 'sigade jumalaks'. Seega ei ole sellistel juhtudel eestikeelse sõna 'jumal' tõlkimisel saksa keelde vaste 'Gott' abil ilma täiendava selgituseta soovitatav.
