Tarberistluse korral on eesmärgiks saada elujõulisemaid järglasi, ära kasutades heteroosi positiivset mõju. Ristandjärglaste päritavad omadused hakkavad alates teisest põlvkonnast lahknema, seepärast ei kasutata tarberistlusega saadud organisme edasises aretuses. Ristamise teel saadud positiivseid pärilikke omadusi püütakse säilitada pideva valikuga e puhasaretusega. Peale tarberistluse kasutatakse veel sisetavat e vältavat ristamist. Sisestava ristamise eesmärgiks on mõne omaduse parandamine. Sisestavat ristamist kasutatakse tavaliselt ühe või mitme põlvkonna jooksul. Vältava ristamisega püütakse kestvalt parandada tõu või sordi omadusi. Uudikristamist kasutatakse uue tõu või sordi saamiseks.
