Ristamise teel saadud järglaste omadused hakkavad juba II põlvkonnas lahknema, mistõttu ei kasutata ristandloomade järglasi tõuloomadena. Eriti selgelt ilmneb see mesilaste puhul, kus isasisendid arenevad viljastamata munadest ja on seega väga püsivad pärilike omaduste kandjad. Kahe või mitme tõu (rassi) tarbe- või vahelduvat ristamist rakendatakse selleks, et heteroosi mõjul saada suurema jõudlusega järglasi. Sisestavat e ühekordset ristamist kasutatakse mingi tõu või sordi omaduste parandamiseks. St, et saadud ristandeid ristatakse korduvalt, mitme põlvkonna jooksul parema tõu või sordiga. Vältava ristlusega püütakse kestvalt parandada mõne tõu või sordi omadusi. Uudikristamise käigus ristatakse harilikult mõnda kohalikku tõugu või sorti mõne põlvkonna vältel parandava vanemvormiga, et siis järglastest kujundada range valiku abil püsivate omadusteaga vorm või tõug.
