looma heaolu hindamise/tagamise põhimõte, mis keskendub looma negatiivsete kogemuste ja seisundite minimeerimisele ning looma kannatuste vältimisele
the principle of assessing/ensuring animal welfare that focuses on the minimization of the animal's negative experiences and states, and the absence of suffering
Hea teada
Kriitika traditsiooniliste looma heaolu suurendamise lähenemiste suunas toob esile peamise rõhuasetuse negatiivsete seisundite vähendamisele, samas kui positiivseid seisundeid ei soodustata või vähemalt ei soodustata neid piisavalt. Seetõttu võib heaolu mõistel ajalooliselt olla konnotatsioon, et midagi on puudu või vajab parandamist. Et pöörata tähelepanu positiivsemale konnotatsioonile, on diskursusesse kaasatud termin „positiivne heaolu“. Antud doktoritöös viitab positiivne heaolu looma heale tervisele, mugavusele ja õnnetundele – see on seotud positiivsete kogemustega, õitsemisega, mitte ainult negatiivsete kogemuste puudumisega.
Seetõttu on soovitatud kasutusele võtta heaolu parandamise uus määratlev lähtepunkt. Selle keskmes on „positiivne afektiivne kaasatus“, mitte kannatuste puudumine, kuna kannatuste puudumine ei pruugi tingimata tagada head heaoluseisundit.
Loomade heaolu tagamisel tuleks eesmärgiks seada ellujäämiseks oluliste negatiivsete afektide intensiivsuse vähendamine talutavale tasemele, mis siiski kutsuks esile vajalikke käitumisreaktsioone, ning samuti tuleks pakkuda loomadele võimalusi käituda viisil, mida nad peavad premeerivaks, seejuures märkides, et ellujäämiseks oluliste afektide halva haldamise korral väheneb loomade motivatsioon kasutada selliseid premeerivaid võimalusi. See bioloogiliselt täpsem arusaam toetab vajadust vaadata üle kehtivad heaolu või loomapidamise eeskirjad, et tagada loomadele paremad võimalused positiivsete heaoluseisundite kogemiseks. Eesmärk on aidata loomadel elada elamisväärset elu, mida ei ole võimalik saavutada, kui selliste eeskirjade põhirõhk on ellujäämiseks olulistel meetmetel.
Hea teada
A criticism of traditional efforts of improving animal welfare addresses the preoccupation with reducing negative states while not encouraging positive states, or at least not encouraging them enough. Thus, the concept of welfare, historically understood, can have a connotation that something is missing or needs to be fixed. To bring attention to a more positive connotation, the term ‘well-being’ has been introduced to the discourse (although some talk in terms of negative and positive welfare). Here, well-being refers to an animal’s state of health, comfort, and happiness – it is about positive experiences, about thriving, as opposed to a mere lack of negative experiences.
Adopting a new defining point of reference for welfare enhancement has therefore been recommended. Its focus is on “positive affective engagement”, not the absence of suffering, as the absence of suffering does not necessarily deliver good welfare states.
Animal welfare management should aim to reduce the intensity of survival-critical negative affects to tolerable levels that nevertheless still elicit the required behaviours, and should also provide opportunities for animals to behave in ways they find rewarding, noting that poor management of survival-critical affects reduces animals’ motivation to utilize such rewarding opportunities. This biologically more accurate understanding provides support for reviewing the adequacy of provisions in current codes of welfare or practice in order to ensure that animals are given greater opportunities to experience positive welfare states. The purpose is to help animals to have lives worth living, which is not possible when the predominant focus of such codes is on survival-critical measures.
